Kas automaatkell on alati täpsem kui kvarts?
Ei. Automaatne üleskeeramine kirjeldab energia saamise viisi, mitte täpsusklassi. Tavaline kvartskell võib igapäevases kasutuses olla mehaanilisest kellast märksa täpsem. Automaatkella väärtus on pigem mehaanilises konstruktsioonis, hooldatavuses ja kandmiskogemuses.
Mida ostes päriselt vaadata?
- Kui pikk on tootja märgitud käiguvaru?
- Kas mehhanismil on sekundiseiskamine ja käsitsi üleskeeramine?
- Kui paks on kogu kell, mitte ainult kaliiber?
- Kes mehhanismi hooldab ja kui hästi on varuosad kättesaadavad?
Energia algab peavedrust
Mehaaniline kell salvestab energia peavedrusse. Vedru vabaneb kontrollitult läbi hammasrataste ja käiguorgani.
Automaatmehhanism ei loo energiat tühjalt kohalt: rootori liikumine muudetakse üleskeeramissüsteemi kaudu peavedru energiaks.
Rootor
Rootor on vabalt pöörlev raskus, mis liigub kella asendi muutudes. Mehhanismi konstruktsioon määrab, kas üleskeeramine toimub rootori ühes või mõlemas pöörlemissuunas.
Automaatkella võib paljudel kaasaegsetel kaliibritel lisaks ka kroonist käsitsi üles keerata, kuid seda tuleb kontrollida konkreetse kaliibri juhendist.
Kui kell seisma jääb
Kui peavedru energia saab otsa, kell peatub. See ei tähenda automaatselt riket.
Käiguvaru pikkus sõltub kaliibrist. Näiteks ETA 2824-2 ametlik tüüpiline käiguvaru on 42 tundi ja MIYOTA 9015-l ligikaudu 42 tundi.
Automaat ei tähenda absoluutset täpsust
Mehaanilise regulaatori käik sõltub konstruktsioonist, seadistusest, asendist ja keskkonnast. Kvartskell on tavaliselt ajamõõtmise mõttes täpsem.
Automaatkella väärtus seisneb kasutaja jaoks sageli mehaanilises konstruktsioonis, hooldatavuses ja kellassepatraditsioonis, mitte pelgalt sekunditäpsuses.
Automaatkell ei ole patareita „igavene kell“
Automaatkell kasutab energia salvestamiseks peavedru. Randme liikumine paneb rootori pöörlema ja üleskeeramissüsteem kannab selle liikumise vedrule. Kui kella piisavalt kaua ei kanta, saab käiguvaru otsa ja kell jääb seisma. Seega ei ole automaatkell energia mõttes iseseisev – ta lihtsalt kogub kandmisel energiat.
Enamik tänapäevaseid automaatmehhanisme lubab kella ka kroonist käsitsi üles keerata. See on kasulik siis, kui kell on pärast paari päeva seismist täiesti tühjaks käinud.
Mida automaatkella juures enne ostu vaadata?
- Käiguvaru. Umbes 40 tundi tähendab, et reede õhtul käest võetud kell ei pruugi esmaspäevani töötada; 70–80 tundi annab nädalavahetuseks rohkem varu.
- Sagedus. 4 Hz ehk 28 800 vph on levinud Šveitsi ja Jaapani premium-automaadiklassis, kuid sagedus üksi ei määra kvaliteeti.
- Hooldatavus. Levinud ETA, Sellita ja MIYOTA kaliibrite eelis on tuttav arhitektuur ja lai kasutus.
- Korpuse paksus. Mehhanismi kõrgus mõjutab kella konstruktsiooni, kuid valmis kella paksuse määrab kogu korpus.
Automaatkell või kvarts?
Kui kõige tähtsam on täpsus, vähene hooldus ja see, et kell oleks pärast sahtlis seismist kohe õige ajaga, on kvarts praktilisem. Automaatkella eelis on mehaaniline konstruktsioon, kandmise rituaal ja see, et mehhanism ise on sageli osa kella võlust.
Vaata pikemat võrdlust: automaatkell vs kvartskell.